Levinuimad küsimused üürimisel: Remondifondi kulud ja tagatisraha

18.06.2019 16:18 / 3449 vaatamisi

Soovi korral lubame oma artikleid avaldada teistes väljaannetes, kui juurde on lisatud viide algallikale ehk meie veebilehele.

Üürimisel ja üürilepingu koostamisel puututakse tihti kokku mitmete keeruliste küsimustega. Erinevaid seadusi ning informatsiooni millest lähtuda, on väga palju ning see võib osutada äärmiselt tülikaks ja aeganõudvaks protsessiks. Seetõttu tuleb sageli korrektse üürilepingu koostamisel pöörduda ka juristi abi poole. Eksiarvamuste ning võimalike vaidluste vähendamiseks avaldab üürikinnisvara platvorm Bidrento koostöös advokaadibürooga TRINITI igal nädalal kaks kõige enam levinud üürimisega seotud küsimust. Toome asja selgust ning muudame üüriprotsessi tavainimese jaoks turvalisemaks ning teadlikumaks. Oma esimeses artiklis keskendume küsimustele kes kohustub tasuma remondifondi eest? ning kas tagatisraha võib küsida rohkem, kui ühe kuu eest? Levinumatele üürilepingut puudutavate õiguslikele küsimustele on aidanud ülevaatlikud vastused koostada  Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Anna Liiv.

Kes maksab remondifondi eest?
Lühidalt – eluruumi üürilepingu puhul alati üürileandja, äriruumi üürilepingu puhul vastavalt sellele, kuidas pooled kokku lepivad.
Seadus ja kohtupraktika on ühene selles, et eluruumi üürilepingu puhul on kokkulepe, mis jätab remondifondist tulenevad maksed üürniku kanda, tühine, sest see kaldub üürniku kahjuks kõrvale seaduses sätestatust. Nimelt ütleb seadus, et üürnik peab maksma lisaks üürile ka kõrvalkulusid, mis on tasu teenuste eest, mis on seotud asja kasutamisega. Selleks on näiteks vee- ja elektrikulu jne. Remondifond aga asja kasutamisega seotud ei ole, vaid tegemist on asja korrashoiu kohustusega.
Äriruumi üürilepingu puhul on aga pooled vabad valima, millistes tingimustes nad kokku lepivad. Kokkuleppe puudumisel maksab remondifondi üürileandja.

Kas üürileandjal on võimalik küsida tagatisraha rohkem kui ühe kuu eest?
Jah. Siinkohal tasub arvestada, et seaduse kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.
Äriruumi üürilepingu puhul ülal toodud piirangud ei kehti, ehk äriruumi tagatisraha võib olla ka suurem kui 3 kuu üüri ulatuses ja selle tasumine võib toimuda ka korraga.

Taavo Annuse, Bidrento asutaja kommentaar tagatisraha küsimusele: “Kui üürileandja on nõudnud üürnikult tagatisraha, siis seaduse järgi peab ta selle hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi ning vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Päriselus ei ole see üldlevinud praktika. Enamik üürileandjaid seda ei tee ning üürnikud seda tavaliselt ka ei nõua. Kui vaadata näiteks 12-kuulise tähtajalise hoiuse intresse viies suuremas Eestis tegutsevas pangas, siis need on hetkel vahemikus 0%-1,1%, mis lihtsa arvutuse kohaselt teeniks intresside näol 0-5,5 EURi aastas (arvestatud oli Tallinnas keskmise kuu üüriks 500 EURi, 1 kuu üür tagatiseks ning kasutati 12-kuulist tähtajalist hoiust). Siit ka järeldus, et praktikas ei ole tõesti erilist tähtsust, kas tagatisraha hoiustatakse või mitte, sest keskmine tähtajalise hoiuse intress on sisuliselt 0%.