Vandeadvokaat loob selgust: Üürniku sissekirjutus ning lemmikloomad ja väikelapsed üürikorteris | Bidrento

Vandeadvokaat loob selgust: Üürniku sissekirjutus ning lemmikloomad ja väikelapsed üürikorteris

18.07.2019 14:23 / 4265 vaatamisi

Üürimine võib kujuneda tänu üürilepingu koostamisele üsna keeruliseks ning aeganõudvaks protsessiks. Erinevaid seadusi ning informatsiooni millest lähtuda on väga palju ning see võib osutuda tavainimesele parajaks väljakutseks. Selleks, et muuta üürimise protsess tavainimese jaoks selgemaks ning turvalisemaks, avaldab üürikinnisvara platvorm BIDRENTO igal nädalal kaks kõige enam levinud üürimise seotud küsimust. Õiguslikele küsimustele on aidanud ülevaatlikud vastused koostada Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Anna Liiv ja jurist Getter Ulla. Selle nädala teemaks on kas üürnikul on võimalik sissekirjutada korterisse ja kas üürileandja võib sellest loobuda ning kas üürileandja võib keelata lemmikloomad või korteris kooselavad väikelapsed. 

Soovi korral lubame oma artikleid avaldada ning jagada, kui juurde on lisatud viide algallikale ehk meie veebilehele.

Kas üürnikul on võimalik sissekirjutada korterisse ja kas üürileandja võib sellest loobuda?
Jah, üürnikul on võimalus ning tegelikult isegi kohustus oma elukoht elukoha vahetamisel uuele üüripinnale registreerida (ehk kõnekeeles sissekirjutada). Seadusest tuleneb inimesele kohustus hoolitseda enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, s.t kui üürnik asub püsivalt elama teise elukohta, peab ta esitama uude elukohta elama asumisest alates 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks.
Uue elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik (on üürnik), lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi (üürilepingu) koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
Üürileandja võib küll keelduda loa andmisest andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse, kuid kuna üüripinna elukohana registreerimiseks piisab ka ainult üürilepingust, siis ei ole üürileandja keeldumine siinkohal takistuseks. Sellele vaatamata peaks üürnik üürileandjat oma plaanidest siiski eelnevalt teavitama.
Juhul, kui üürilepingu lõppedes üürnik ei muuda ise oma rahvastikuregistri järgset elukohta, on üüripinna omanikul õigus taotleda allkirjastatud avalduse alusel kohaliku omavalitsusüksuse pädevalt asutuselt üürniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist.  Omavalitsusüksuse asutus teavitab avalduse saamisest üürniku ning juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist s.t et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.

Kas üürileandja võib keelata korterisse tuua lemmikloomi või elada korteris koos väikelastega?
Üürileandjal on võimalus valida, kellega ta üürilepingu sõlmib. Sellega võib üürileandja juba eos ennetada üürnikud, kes talle mingil põhjusel ei sobi. Seda saab üürileandja teha aga ainult juhul, kui üürnik on lepingu sõlmimise eelselt maininud, kes täpselt üüripinnal elama hakkavad. Hilisemate vaidluste vältimiseks oleks pooltel mõistlik juba üürilepingus kokku leppida, kas üüripinnale tohib lemmikloomi tuua. Laste elamist üürnikuga samal pinnal keelata ei saa.
Selleks, et üüripinnale siiski lemmikloomade ja väikelastega kolida, on pooltel võimalik kokku leppida lahendus, mis kaitseks üürileandja vara ja võimaldaks üürnikul kogu perega üüripinnal elada. Üheks võimaluseks on teha nimekiri korteris olevast varast koos asjade seisukorraga. Kui midagi juhtub, on olemas selge ülevaade, mis seisukorras üüripind on olnud lepingu sõlmimise hetkel.
Üürnikul tuleb aga meeles pidada, et seaduse kohaselt tuleb üürnikul endal kõrvaldada üüritud asja pisipuudused, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Juhul, kui üürnikuga üüripinnal koos elanud lemmikloomad või väikelapsed on üüritud asja kahjustanud, võib üürileandja üürilepingu lõppemisel üüripinna seisukorra taastamiseks vajalikud kulutused maha arvata lepingu sõlmimisel üürniku poolt tasutud tagatisrahast. 

Uus üürikinnisvara platvorm BIDRENTO viib kokku üürileandja ning üürniku, lihtsustab üüriprotsessi ning asjaajamist ja aitab tuua selgust üürimaailmaga seonduvas. Üürileandjana saad lisada oma kuulutuse just Sulle sobivas vormis, et leida endale usaldusväärne ning kindel üürnik. Üürnikuna saad leida endale just Sinu vajadustele, soovidele ja eelarvele vastava üüriobjekti. Lihtsam üürile anda, lihtsam üürida.